Lehte ei leitud – Maris Gilden https://marisgilden.ee Maris Gilden Thu, 14 Jan 2021 11:00:08 +0000 et hourly 1 Palmiõli: kas toidutööstuse paha laps? https://marisgilden.ee/kas-palmioli-toidutoostuse-paha-laps/ Mon, 11 Jan 2021 09:48:58 +0000 https://marisgilden.ee/?p=870 Meie hiljutine otsus vahetada palmirasv (võrdne mõistega “palmiõli”, mitte segi ajada mõistega “palmituumaõli”) iiriselistest maiustest välja kookosõli ja päevalilleõli vastu, […]

The post Palmiõli: kas toidutööstuse paha laps? appeared first on Maris Gilden.

]]>
Meie hiljutine otsus vahetada palmirasv (võrdne mõistega “palmiõli”, mitte segi ajada mõistega “palmituumaõli”) iiriselistest maiustest välja kookosõli ja päevalilleõli vastu, sai palju heakskiitu ning ka mõned küsimused. Püüdsin neile sotsiaalmeedias vastata, kuid tundsin ise, et kommentaari formaadis vastused pole ammendavad, et mis värk selle palmiõliga siis ikkagi on?

Miks palmiõli toidutööstuses kasutatakse?

Palmiõli on toidutööstusse hästi sobiva struktuuriga taimne rasv, mis toatemperatuuril on pooltahke (määritav). See tekitab küpsetistes meeldiva struktuuri, on peaaegu lõhnatu-maitsetu ning üsna soodne taimne rasv.

Tüüpiliselt ei panda palmiõli küpsetiste sisse eraldi toorainena, vaid see on margariinide põhiline koostisosa. Margariin teatavasti aga on konsistentsi poolest kõige lähedasem alternatiiv võile. Lisaks sellele, et margariin on võist ca 5,5 korda soodsam, on margariin väga küpsetuskindel ning resistentne rääsumise vastu (nähtus, kui küpsetisele tuleb säilitades “vana” maitse). Kui võiga küpsetatud tooted rääsuvad 1-3 kuuga, siis margariiniga saab küpsetada tooteid, mis on toatemperatuuril kauasäilivad.

Miks palmiõli nii palju negatiivset poleemikat tekitab?

Põhjus seisneb palmiõli tootmises ja töötlemises. Palmiõli kasvatatakse suhteliselt väga väiksel maa-alal, 90% kogu maailma palmiõli toodangust tuleb kas Indoneesiast või Malaisiast. Pilk rahvastikukaardile näitab, et need on juba väga tihedasti asustatud piirkonnad. Pilk loodusvarade kaardile ja saab selgeks, et selles saarestikus asub arvestatav osa maakera vihmametsavarudest.

Õlipalm kasvabki looduslikult vihmametsas ning vihmametsade hävitamine palmiõliistanduste rajamiseks kahandab vihmametsavarusid kiires tempos. Enamik inimesi on kuulnud, et vihmametsad on “maakera kopsud”, kuna toodavad palju hapnikku. Mündi teine pool on sama sünge: vihmametsad seovad pindalaühiku kohta meeletus koguses süsinikku, mis metsa hävides süsihappegaasina atmosfääri levib. Palmiõlitööstuse reoveetiigid, aga eraldavad väga suures koguses metaani, mis on veel palju tugevama toimega kasvuhoonegaas.

Lühidalt: maad õlipalmiistanduste tarbeks võetakse vihmametsade arvelt.

Vastuoluline RSPO palmiõli

Tõendamaks, et ülalkirjeldatud keskkonnamured on lahendatud, lõid huvigrupid tootjavastutusorganisatsiooni RSPO (Roundtable of Sustainable Palm Oil), mis väljastab väidetavalt maailma üht rangeimat toiduga seonduvat vastavussertifikaati vastutustundlikult toodetud palmiõlile.

Sertifitseeritud palmiõli märgitakse kas SG (segregated) või MB (mass balanced) sertifikaadiga. Neist esimene tähendab, et vastutustundlikult toodetud palmiõli on must partiist lahus terve tarneahela jooksul. Mass Balanced palmirasva puhul müüakse sertifitseeritud ja sertifitseerimata palmiõli paralleelselt ning vastutatakse vaid summeeritud koguste põhjal (turuosaline saab müüa nii palju RSPO palmiõli, kuivõrd ta on seda ostnud/tootnud).

RSPO sertifitseeritud palmiõli on Eestis 50…100% kallim tavalisest palmiõlist.

Milles siis ikkagi seisneb sertifitseeritud vastuolu sertifitseeritud palmiõliga?

Nagu varasemalt sai kirja pandud, on 90% palmiõli toodangust koondunud Malaisia ja Indoneesia kätte. Ehk siis on RSPO peamiselt nende kahe riigi tootjatest ja hulgimüüjatest koosnev ühendus. Hästi kontsentreerunud kindel huvigrupp.

Kui siia juurde tuua natukene arvusid, siis RSPO sertifikaadiga palmirasv moodustab kogu maailma palmirasvatoodangust umbes 20%, kuid nagu mitmed hiljutised teadusuuringud näitavad, ei ole RSPO palmiõli jalajälg keskkonnale märkimisväärselt väiksem tavalise palmiõli omast.

Kuna teema on tundlik ja kogu käesoleva kirjatüki üks põhiargumente, lisan viited mitmele allikale:

RSPO vs tavalise palmiõli tootvate istanduste maakasutuse kasv summaarselt. 

RSPO palmiõli tootmise maakasutuse efektiivsus ei ole kõrgem tavalise palmirasva omast.

Greenpeace on teinud põhjalike uurismutöö RSPO organisatsioonist ja nende kriteeriumite kohta üldiselt.

EIA raport RSPO sertifitseerimisüksuste kohta.

 

Lühidalt öeldes: on kaalukaid tõendeid, et RSPO sertifikaat ei lahenda palmiõliga seotud keskkonnaprobleeme ja toimib vähemalt osaliselt ajendina küsida palmiõli eest kõrgemat hinda ning seada konkurentsitõkendeid turule tulemiseks.

 

Aga kuidas on alternatiivsete taimeõlide jalajäljega keskkonnale?

Selle hea küsimuse esitas meile Facebookis Ragnar ja vastusesse jääb kindlasti sisse teatav määr subjektiivsust.

Eks inimese maakeral elamine ja tema tarbeks maapinna kultiveerimine on ökosüsteemile mingil määral ikka kahjulik. Oma jalajälg keskkonnale on ka näiteks meie poolt palmiõli asenduseks kasutatud kookosõlil ja päevalilleõlil.

Palmiõli masstootmise pooldajad armastavad tuua efektiivse tootmise näitajana õlipalmi kasuks , selle kõrge tootlikkuse hektari kohta. Tabelis Greenpalmi andmed.

palmiõli

Palmiõli saagikus hektari kohta võrreldes teiste kultuuridega.

Kui puhtalt arvudele otsa vaadata, on vahe muljetavaldav. Palmiõli tootlikkus hektari kohta on 5…10 korda kõrgem teistest õlidest, mida alternatiivina kasutatakse.

Küll aga, on mul nende andmetega kaks probleemi:

Esiteks: pole selline võrdlus minu arust õiglane, sest troopilise vihmametsa piirkonnas kasvavad kõik kultuurid palju rutem. Nimetatud alad, kus õlipalme kasvatatakse on nii viljakad, et neilt saaks aastas kaks ja enam saaki ka teiste kultuuride puhul (multicropping).

Teiseks: troopilise vihmametsa pindalaühik ökosüsteemi, kui terviku suhtes on palju väärtuslikum, kui sama hulk maad kusagil mujal. Näiteks soojemas parasvöötmes, kus kasvatakse päevalille, ei ole haritava maa hulk probleemiks. Väga iseloomulikult on näiteks päevalilleõli kaks suurimat tootjat maailmas Venemaa ja Ukraina.

Palmoilinterconnections.com kaarti, kus on välja toodud palmiõli kasvatamine piirkonniti, võiks kokku võtta ka ühe sõnaga: “vihmametsad”.

palmiõli tootmine

Palmiõli tootmine piirkonniti.

Nii, et olulisel määral pole meil tegemist küsimusega, kui palju maad põlluks muudetakse, vaid pigem, et kus seda tehakse.

Teisest küljest, on tegemist kahtlemata pindalaühiku kohta efektiivse tootmisega, selle vastu ei saa vaielda.

Miks otsustasime Maris Gilden ASis maiustustest palmirasvad eemaldada?

Nagu keerulisemate küsimustega ikka, koosnevad need sageli mitmest argumendist, mõni kaalukam, kui teine.

  • Asenduse koostis on palju puhtam ja ilusam. Otsusta ise:

Endine koostis: margariin (taimsed õlid ja rasvad: rapsi, palmi, kookose; vesi, emulgaatorid: rasvhapete mono-ja diglütseriidid; happesuse regulaator: sidrunhape; lõhna ja maitseaine; toiduvärv: beetakaroteen, säilitusaine: kaaliumsorbaat)

Uus koostis: kookosõli, päevalilleõli, joogivesi.

  • RSPO sertifikaat palmiõlile ei ole meie arvates päris veenev argument. Küsitlus tavatarbijate seas näitab, et tavaline palmirasv ja RSPO palmirasv on peaaegu ühesuguses (eba)soosingus.
  • Kookosoli ja päevalilleõli kombinatsiooni suuaisting on veidi mõnusam, kreemjam, kui palmirasval.

Mis saab meie ülejäänud toodetest, kust palmirasva veel leida võib?

Teeme oma parima, et turu soovidega arvestada. Kus mõistlikult võimalik, asendame palmiõli mõne muu rasvainega. Kui teadusuuringud hakkavad tõestama/soosima midagi muud, püüame liikuda ka selles suunas kaasa.

Mõnes kohas ei saa muudatus olema kas tehnoloogilistel või majanduslikel põhjustel kiire. On olemas väga hinnatundlik kliendisegment ja arvestama peame nendegagi. Püsi kursis meie sotsiaalmeediaga, kindlasti anname teada, kui midagi uut selles vallas juhtub! Võid igal ajal ka ühendust võtta konktaktivormi kaudu.

The post Palmiõli: kas toidutööstuse paha laps? appeared first on Maris Gilden.

]]>
Toitumine: kuidas võrrelda sarnaste toitude ja jookide koostist? https://marisgilden.ee/toitumine-kuidas-vorrelda-sarnaste-toitude-ja-jookide-koostist/ Tue, 17 Nov 2020 11:03:10 +0000 https://marisgilden.ee/?p=853 Ehkki inimeste toitumine ja toiduainete koostise hindamine on muutunud palju teadlikumaks, leian, et selles vallas on endiselt nüansse, mida tasub […]

The post Toitumine: kuidas võrrelda sarnaste toitude ja jookide koostist? appeared first on Maris Gilden.

]]>
Ehkki inimeste toitumine ja toiduainete koostise hindamine on muutunud palju teadlikumaks, leian, et selles vallas on endiselt nüansse, mida tasub üle rääkida.

Toiduained koosnevad kuivainest ja veest

Kõik toiduained (peale vee enda) sisaldavad kuivainet ning mingil kujul vett (niiskust). See on toidu koostise ja sealt tulenevalt ka energiasisalduse aluspõhimõte.

Näiteks piimas on veesisaldus ilmne. Piim on rasvakuulikeste emulsioon vees ja ehkki see paistab täiesti vedel, on seal “peidus” tervelt 10…15% kuivainet. Isegi siis, kui piimarasv ära separeerida ja sellest valmistada või, jääb rasva vahele sellegipoolest tervelt 18% vett.

Apelsinimahlas jällegi on looduslik suhkur vees ära lahustunud. Ka apelsinimahl sisaldab ca. 13% kuivainet, ehkki seda kuidagi näha pole. Sellest ka “peidetud suhkrute” väljend.

Sai tundub käes tahke, kuid sisaldab sellegipoolest ligi 40% niiskust. Seepärast see suus nii mõnus ja pehme tundubki. Baranka on kõigi muude koostisosade poolest saiale väga sarnane, kuid sisaldab alla 10% vett. Tulemuseks on hoopis teistsugune toode.

Toidu kuivatamisel (kontsentreerimisel) ehk veesisalduse vähendamisel kehtib kõhutunde vastane matemaatika. Näiteks, kui värskes õunas on kuivainet 10% ja see ära kuivatada (70% kuivainet peale), siis õuna mass ei kahane mitte 60%, vaid ligikaudu seitse korda! Kuna kuivatatud toit on nii palju väiksema massiga, on sellel ka loogiliselt kordades kallim hind. Kui sooviksid võrrelda näiteks tipptehnoloogial külmkuivatatud mustikaid metsamarjadega, peaksid iga 20g kuivatatud toote kõrvale jooma ära klaasitäie vett. Nii palju on seda sealt välja aurutatud.

Toitumine toimub ainult mõne toitaine kaudu

Üsna tavaline on pretentsioon: “Miks siin nii palju süsivesikuid on!?” Või: “Miks siin nii palju kaloreid on?”

Kahjuks on nii, et toidu kuivaineks saabki olla peamiselt kas valk, rasv või süsivesik. Sinna pole midagi parata. Kui sa tahad ära süüa õuna, pistad sa nahka ka selles sisalduva loodusliku suhkru. Kui sa nosid kuivatatud (kontsentreeritud) õuna, pead arvestama, et ka suhkur on seal kontsentreeritud kujul.

Väga valgurikkad tooted on enamasti loomsed ja rohkelt rasva sisaldub õlides ja seemnetes. Süsivesikud moodustavad peamise või olulise osa enamikest toiduainetest.

Lisaks kolmele loetletule võib toidus olla kiudaineid, mis on samuti süsivesikud, kuid mida inimene ei seedi.

Üldlevinud toitumissoovituste järgi peaks igast 100st grammist toidu kuivainest olema 65-70g süsivesik! Õigupoolest peaks tasakaalustatud toitumisele lähenema nii, et maksimaalselt 25% energiast tuleks rasva arvelt, olenevalt valgu tarbimisest 12…20% valgust ja üle jääbki ainult süsivesik, millega vajalikku energiamäära täita.

Peaaegu kõik toitained sisaldavad energiat (kcal)

Energiasisaldus toidus toimib küllaltki sirgjooneliselt. Iga gramm süsivesikuid või valke sisaldab 4 kcal, iga gramm rasva 9 kcal. Toidukiud energiat ei sisalda, sest ainevahetuse mõttes need pole “toitumine”.

Toidu energiasisalduse kõige suuremaks mõjufaktoriks ongi selle kuivaine hulk. Seepärast soovitataksegi, et tervislik toitumine peaks sisaldama näiteks juurikaid. Neis on märgatavalt kiudaineid ning madal kuivainesisaldus. Ehk siis manustame juurikaid süües teatud mõttes ballasti veest ja seedumatust kiust.

Rasvad koosnevad küllastunud ja küllastamata rasvhapetest. Süsivesikud omakorda jagunevad tärkliseks ja suhkruks. Valgud jagunevad loomseteks ja taimseteks. Energiabilansi mõttes ei ole vahet, millist varianti toitainest süüa, tarbitud grammi kohta saame ikkagi kas 4 või 9 kcal. Peamine erinevus seisneb, kui ruttu “kõht uuesti tühjaks läheb.” Siin tulebki mängu tärkliste, rasva ja kiudainete tähtsus, mida peaks sööma “põhitoidukordadeks.” Suhkrud seevastu sobivad paremini vahepaladeks, suurenenud energiatarbimise kompenseerimiseks või ka vaimse energia ajutiseks turgutamiseks.

Veel tasub märkimist, et igasugused lisandid lähevad toidu sisse enamasti nende toiteväärtusena “netos”. Näiteks, kui lisada leivale seemneid, tõuseb selle kaloraaž tänu seemnete kõrgele rasvasisaldusele kiiresti. See pole paha, see on lihtsalt toitumisalane fakt. Objektiivselt võttes toidab see lisatud seemnetega leib ka kiiremini, kuna seal on rohkem energiat. Võibolla enim tasuks lisandite puhul panna kastmeid, mida teatud juhtudel on võimalik tarbida sama suures koguses, kui toitu, mida see katab.

Miks mahlad ja tervislik toitumine ajakirjanduses kokku ei käi, on asjaolu, et lahustunud toitaineid (suhkrut) tajub inimene halvasti ning januga pool liitrit mahla ära kulistada, on naljaasi. Ka piim sisaldab sarnasel määral “peidetud” energiat. Piima vastu ei käi ristisõda, sest piima ei tarbita keskmiselt niimoodi janu vastu, ehkki nagu esimeses pooles rääkisin, sisaldab see apelsinimahlaga ühepalju energiat.

Koostisosade järjekord annab päris palju teavet

Toiduseadus ütleb, et toidu koostisosad peavad toidu märgistusel olema välja toodud sisalduse järgi kahanevas järjekorras.  Kui toote nimetuses on mingit kindlat komponenti viidatud, siis peab selle sisalduse sildil ka välja tooma. Näiteks peame me “Kaeraküpsise” koostisosades ütlema, kui palju sisaldab küpsis kaera.

toiteväärtus

Toitumisalane teave märgistusel

On üsna tavaline, et üks kuni kolm koostisosa annavad toiduainegrupile nö mahu ja ülejäänud maitsestavad. Näiteks küpsiste puhul annavad mahu tüüpiliselt jahud, suhkur ja rasvaine, juustude puhul on selleks ainult piim jne.

Mõnikord tehakse tooteid, kus viide mingile koostisosale tahetakse anda lausa naeruväärsetel tingimustel. Näiteks olen näinud kasemahlaga joogivett, mis sisaldas 3% kasemahla! Komponenti, mis niigi on vaevutuntava maitsega. Pitlikult öeldes siis on klaasitäide vette lisatud teelusikatäis kasemahla.

Sama ei kehti näiteks kaneeliga jogurti puhul, kus kaneelisisaldust kõrgemal määral ei eeldatagi. Kui maitse antakse edasi lõhna- ja maitseainetega, siis võib pakendil nii ka kirjutada. Kuna peekonist ei ole meile teadaolevalt tehtud leivakrõpsude maitsestamiseks sobivat pulbrit, nimetamegi toodet Peekonimaitselised leivakesed, mitte “Peekoni leivakesed” vms.

Nii, et toiduainetele nimetuste andmine on nii mõneski mõttes loominguline tegevus, mille üle saab hiljem vabalt vaielda. Teisest küljest tähendab “mitmekülgne toitumine” palju enamat, kui lihtsalt erinevate toitude söömist.

Kui aga toidu koostises on üks kindel komponent, mis ainukesena sisaldab mõnda toitainet, saab selle ligikaudse sisalduse välja arvutada. Näiteks, kui meil on hapukooremagustoit marjadega, millele pole lisatud suhkruid, siis tuleb peaaegu kogu suhkrusisaldus tootes marjadest endist. Kui seal on näiteks 5g suhkruid, võime oletada (mari sisaldab 10% suhkruid), et kasutatud on umbes 50 grammi marju.

Kokkuvõtteks: toitumine kaloraaži mõttes on lihtne

Kõik toidud sisaldavad energiat kogu ulatuses, mil pole tegemist vee või kiudainetega. Millestki muust, peale rasva, valgu või süsivesikute see energia tulla ei saa. Mida kuivem on toit, seda energiarikkam see on, kuid seda rutem see ka toidab.

Liites toiteväärtuse tabelis kokku süsivesikud, valgu ja rasva ja lahutades tulemuse 100st maha, saad teada, kui kontsentreeritud on toit. Vaadates koostisosade järjekorda, saad teada, millest see peamiselt koosneb.

The post Toitumine: kuidas võrrelda sarnaste toitude ja jookide koostist? appeared first on Maris Gilden.

]]>
Kass Artur räägib, kuidas küsida õigesti sponsorkaupa https://marisgilden.ee/kass-artur-kuidas-kusida-oigesti-sponsorkaupa/ Mon, 07 Sep 2020 07:36:42 +0000 https://marisgilden.ee/?p=834 Saame igal nädalal mitmeid taotlusi erinevate ürituste sponsoreerimiseks oma suupistete või maiustustega. Allpool selgitame Kass Artur iirisepallide näitel, mis iseloomustab head […]

The post Kass Artur räägib, kuidas küsida õigesti sponsorkaupa appeared first on Maris Gilden.

]]>
Saame igal nädalal mitmeid taotlusi erinevate ürituste sponsoreerimiseks oma suupistete või maiustustega. Allpool selgitame Kass Artur iirisepallide näitel, mis iseloomustab head taotlust, millisel on kõrge tõenäosus saada positiivne vastus. Sarnaste küsimuste peale tuleks taotlejal mõelda ka teisi Maris Gilden AS tooteid sponsorkaubaks küsides.

Ürituse lühikirjeldus

Kass Artur soovib teada, mida tehakse üritusel, kuhu teda kaaslaseks kutsutakse ning kes sellest veel osa võtavad. Eelistatud on lastele ja noortele suunatud avalikud üritused, kuid asjaolude sobivusel teeme siin ka erandeid. Eriti meeldib meile, kui üritus on osavõtjatele tasuta.

Kass Artur

Kass Arturi karikasari judos

Väga pikka kirjeldust kirjutada ei ole tarvis (otstarbekas), tegemist peaks olema nö. “liftikõnega”, et mis toimub ja kes kokku tuleb. Kass Arturi “nahka istudes” loeme kirja hoolikalt läbi ning mõtleme kaasa, et kas see üritus tõepoolest riimub sellega, mida oma brändiga öelda tahame. Erinevate toodete puhul istume seega korraks ka erineva naha sisse!

Hea taotlus saabub mitte hiljem, kui üks kuu enne ürituse toimumist, kuigi võimalusel teeme ka erandeid. Kuna saame palju taotlusi, on meil sponsorkaubaks oma eelarve, mille ulatuses jagame kaupa välja “elus järjekorra alusel”, kuhu võtame vahele erakordselt hästi sobivaid üritusi. See “elus järjekord” on ca 1 kuu pikkune, ehk siis ei jõuame me liiga väikse etteteavitamisajaga lihtsalt reageerida.

Millist toodet soovitakse ja miks just seda?

Hästi läbi mõeldud üritus on selline, mille korraldaja teab täpselt, miks ta sinna just Kass Arturit soovib. Saame kahetsusväärselt palju kirju stiilis: “Tere Maris. Meil on tulemas see-ja-too üritus, palun andke sinna omal äranägemisel midagi magusat.”

Nii lihtsalt need asjad kahjuks ei käi! Esiteks ei ole meie ettevõttes ühtegi Marist ja teiseks näitab selline lähenemine, et taotleja ei ole läbi mõelnud, miks ta just meie poole pöördus. Pigem on pöördumine mõeldud kõigile (magusa)tootjatele korraga.

Kui taotluse kirjutaja on läbi mõelnud, miks just see kindel toode tema üritusele sobib, on see meile väga hea märk. Meie portfellis on erinevaid tooteid, millest osad sobivad paremini lastele, osad mõnele dieedirühmale ning mõned jälle soolaste snäkkidena. Soovime tunda, et oleme “nimeliselt” tõepoolest teie üritusele oodatud ja tegemist ei ole mass-kutsega. Taotlust lugedes peaks meil tekkima arusaamine: “Ahah, tõepoolest just see toode sobib neile sinna!”

Heaks näiteks selline “nobrainer“: Vanemuise Kollase Kassi Suvekool küsib toetuseks Kass Arturi iirisepalle. Noored? JAH! Kultuur? JAH! Loogiline toode selleks ürituseks? JAH! Vastus: kiire ja kindel JAH!

Kuidas toodet üritusel tarbitakse?

Kass Artur soovib kindel olla, et tema tooted lähevad “asja ette” parimal võimalikul moel. Väga sobilikuks väljundiks on kas auhinnakotid võitjatele, iseäranis kõigile osavõtjatele. Usume, et kõik lapsed (ja korraldajad), kes sellistest üritustest osa võtavad, on juba ette maksimaalselt tublid! Samuti meeldib Arturile olla osaline suupistelaual, piknikul, lastelaagris jne. Ühesõnaga, olukordades, kus pallikestest saadavat rõõmu pigem jagatakse. Mõne teise toote puhul see nii oluline jällegi pole.

Kass Artur iirisepallid

Meie lemmikformaadiks on “pisike auhind igale pisikesele osavõtjale”

Vähemsobivad on laadad ja õpilasettevõtted, kus tasuta iirisepalle küsitakse edasimüügiks. Samuti ei toeta me reeglina eraüritusi või üritusi, mille põhimõtted ei lähe meie omadega kokku.

Mitut inimest Kass Artur kostitab?

On levinud väärarvamus, et “palju nagunii ei saa.” Oleme toetanud ka väga arvestatavate kogustega, kui väljund on õige.

Soovime lihtsalt teada, kui palju inimesi ülaltoodud moel meie tootega kontakti saab. Küsime seda suuremate koguste puhul, et oma laoseisu paremini planeerida ning samuti selleks, et omalt poolt nõu anda, kas küsitud kogus antud inimeste hulga juures on optimaalne. Meil on üsna hea ettekujutus, mitu portsjonit meie toodete pakend sisaldab, jne.

Millise reklaamiväljundi saab Kass Artur?

Loeme privileegiks, et saame teie eelnevate punktide alusel läbimõeldud üritusest osa võtta ning tavaliselt ei soovi me sponsorluse vastu suuri plakateid või meie nime kuhugi pressiteatesse iga hinna eest pressimist. Väiksest viitest meie kodulehele, või sotsiaalmeediakõlbulikust fotost, meie tootega kontekstis, tavaliselt piisab.

Mõnel juhul, kui ürituse iseloom läheb erakordselt hästi kokku meie olemusega, oleme valmis ka püsikoostööks. Selliselt oleme nimisponsoriks näiteks Toila igaaastasele Kass Arturi Rattarallile.

The post Kass Artur räägib, kuidas küsida õigesti sponsorkaupa appeared first on Maris Gilden.

]]>
Vahepala kohta kirjutas toitumisterapeut Katriina Pärnpuu https://marisgilden.ee/toitumisterapeut-katriina-parnpuu-vahepala/ Mon, 24 Aug 2020 07:20:30 +0000 https://marisgilden.ee/?p=809 Toitaineterikas vahepala Ühel ilusal päeval potsatas minu postkasti teade, et mind ootab pakk Maris Gildeni toodetega. Toitumisnõustajana olen alati huvitatud […]

The post Vahepala kohta kirjutas toitumisterapeut Katriina Pärnpuu appeared first on Maris Gilden.

]]>
Toitaineterikas vahepala

Ühel ilusal päeval potsatas minu postkasti teade, et mind ootab pakk Maris Gildeni toodetega. Toitumisnõustajana olen alati huvitatud proovima uusi põnevaid maitseid ning püüan olemasolevate seast üles leida just tervislikud valikud. Seekord ootas testimist vahepala: erinevad näkileivad. Minu vaieldamatuks lemmikuks osutus „Näkileivad seemnetega“. Selle toote koostises on kasutatud kehasõbralikke koostisaineid nagu näiteks täisterarukkijahu, erinevaid seemneid, kaerajahu, kaerahelbeid ning suhkrusisaldus leibades on minimaalne. Järgnevalt vaatamegi pisut lähemalt, miks on oluline tarbida just täisteratooteid ning mida annab organisimile üldiselt tervislik toitumine.

Igapäevane regulaarne toitumine tagab meile stabiilse energiataseme kogu päeva jooksul ning aitab hoida veresuhkrutaseme stabiilsena. Lisades menüüsse vahepalad, saab vältida ülesöömist põhitoidukordade ajal ning samuti hoida isusid kontrolli all.

Äärmiselt oluline on anda kehale kvaliteetset ja targalt valitud toitu. Just täisväärtuslike vahepalade söömine põhitoidukordade vahel aitab kontrollida isusid magusa järele. Heas vahepalas on kombineeritud aeglasemalt imenduvad süsivesikud kvaliteetse valgu- ja rasva allikatega, sest nii püsib täiskõhutunne kauem. Esimene vahepala peaks jääma hommikusöögi ja lõunasöögi vahele. Paar-kolm tundi peale hommikusööki on õige hetk teha oma toimetustes väike paus ja süüa esimene vahepala. Ideaalselt sobib selleks näiteks mõni viil Maris Gildeni „Näkileivad seemnetega“.  Katteks sobib väga hästi kala, tomati,- kurgi,- ja paprikaviilud ning kindlasti ka erinevad taimsed pasteedid ning avokaado! Toitva ja maitsva taimse võileivakatte saame näiteks erinevatest kaunviljadest ise valmistada. Kasutades maitsestamisel  ürte ja vürtse on selline vahepala vägagi maitsev ja ka kõhtu täitev. Tasub olla loominguline ja katsetada uute maitsetega.

Päeva teine vahepala peaks jääma lõuna- ja õhtusöögi vahele ning selleks, et igapäevane menüü oleks võimalikult rikkalik ja sisaldaks erinevaid toidugruppe võiks vahepalaks süüa nii värsket vähem magusat puuvilja nagu näiteks õun, pirn, ploom kui ka toorest köögivilja.  Kombineeritud toidukord hoiab kõhu kauem täis ja seega on alati hea puuvilja kõrvale süüa ka väike peotäis pähkleid või seemneid. Ka toored porgandi- ja kurgikangid serveerituna näiteks kikerhernestest valminud hummusega annavad täiusliku kombinatsiooni vajalikest toitainetest. Soovi korral võib süüa ka kerge hilisõhtuse vahepala.

vahepala

Miks on hea vahepala just täisteraviljast valminud tooted?

Valgest jahust on töötlemise käigus eemaldatud klii, tera kest ja idu ning alles jäänud vaid endosperm ehk tuum. Töötlemisprotsessi käigus kaovad ka paljud toitained. Sageli rikastatatakse jahu kaotatud toitainete kompenseerimiseks lisanditega. Täisteravili on aga hea fütotoitainete, liitsüsivesikute, kiudainete, mineraalide ja B-vitamiinide allikas. Lisaks sisaldab täisteravili ka häid valke ja rasvu.

Toiduga saadavad süsivesikud saab jagada nn. kiireteks ja aeglasteks süsivesikuteks.  Hindamiskriteeriumiks saab asjaolu, kui kiiresti need organismis imenduvad. Esimeste hulka kuuluvad näiteks suhkur ja enamus rafineeritud toiduaineid nagu näiteks valgest jahust tooted. Kiiresti imenduvate süsivesikute  tarbimisel tõuseb ka veresuhkru tase kiiresti. Teises grupis on terviklikud ja kaalusõbralikud toiduained, nagu näiteks täisteraviljatooted, köögivili ja värsked vähem magusad puuviljad. Nende tarbimisel tõuseb veresuhkrutase aeglasemalt ja vähem. Hoides oma toidulaulal rohkelt täisterarikast toitu saab end kaitsta ka erinevate krooniliste haiguste eest. Boonusena püsib täiskõhutunne kauem, sest veresuhkrutase tõuseb täisteratooteid süües aeglasemalt.

Miks peaks lisama menüüsse seemned ja pähklid?

Rasvad on tervise jaoks väga olulised ja seepärast ei tohi nende tarbimist piirata, küll aga tuleb teha tarku valikuid. Rasvarohkeid taimseid toiduaineid nagu näiteks seemned, pähklid, oliivid, avokaado ja neist valmistatud esimese külmpressi õlid ning kala on soovitatav süüa 4-7 portsjonit päevas. 1 portsjon on näiteks 1 spl seemneid, 1tl kvaliteetset õli, 5 suuremat mandlit, 2 parapähklit või 7 oliivi. Kala on soovitatav süüa 2-3 korda nädalas. Küllastunud rasvhapeterikast rasva nagu näiteks rasvased liha ja piimatooted peaksid moodustama vähem kui 1/3 päevasest rasvakogusest. Maris Gildeni näkileivad  sisaldavad nii linaseemneid, päevalilleseemneid, seesamiseemneid kui ka kõrvitsaseemneid. Kuna tänapäevane läänestunud toitumine on väga loomse toidu rikas, siis on lihtne liialdada just küllastunud rasvhapete tarbimisega. Seepärast on väga oluline teadlikult taimse toidu osakaalu igapäevaselt suurendada ning üks hea võimalus on süüa näkileibasid, mille koostises on rohkelt seemneid.

Kokkuvõtteks saab öelda, et süües regulaarselt ning andes kehale toitainetetihedat vahepala on meil rohkem energiat, hea enesetunne ja tugevam tervis.  Hoides toidukordade vahed lühemad, hoiame ära kontrollimatud näksimised, mis tihtipeale on ebavajalikud ja ei anna meie kehale midagi kasulikku.

Autor: Katriina Pärnpuu

The post Vahepala kohta kirjutas toitumisterapeut Katriina Pärnpuu appeared first on Maris Gilden.

]]>
Keeks marmelaadi ja rosinaga https://marisgilden.ee/keeks-marmelaadi-ja-rosinaga/ Thu, 06 Aug 2020 08:58:34 +0000 https://marisgilden.ee/?p=787 Keeks 2.0 ehk mis valesti, see uuesti. Keeks marmelaadi või rosinaga osutus Maris Gildeni kõige edukamaks uueks tooteks eelmisel aastal. […]

The post Keeks marmelaadi ja rosinaga appeared first on Maris Gilden.

]]>
Keeks 2.0 ehk mis valesti, see uuesti.

Keeks marmelaadi või rosinaga osutus Maris Gildeni kõige edukamaks uueks tooteks eelmisel aastal. Kui teeksime korraga lahti kõik selle aja jooksul müüdud pakendid, jaguks sealt söömiseks üks keeks igale Eesti inimesele. Väikeettevõttele on see suur saavutus ja oleme selle privileegi eest teile väga tänulikud!

Mõtlesin pikalt, millist pealkirja käesolevale lehele anda. Soovisin, et see tuleks võimalikult informatiivne ning oleks meeltmööda ka otsimootorile. Mulle meenus, et tegelikult on see meie teine üritus keeksidega turule tulla. Esimene kord proovisime toodet turustada “Minikeeks” nimetuse all ja see lõppes täieliku fiaskoga. Tehtud vigadel pikemalt peatumata, olime õnneks piisavalt veendunud, et keeks ise on suurepärane. Seepärast otsustasimegi uuesti proovida. Kas ka sinul on mõni lugu, kui üritasid mingit asja teistele tutvustada ja see ei läinud peale? Hiljem, sisuliselt samast asjast, kuid teiste sõnadega rääkides, kõik toimis? Sõnad loevad.

Keeks on tehtud lihtsaks, mugavaks ja suupäraseks

Uuendatud keekside puhul hoidsime toote kujunduse hoidsime lihtsa ja arusaadavana ning pöörasime rohkem tähelepanu kasutusmugavusele selle sõna laiemas tähenduses. Tegemist on valmistoiduga, mida on tänu suupärastele mõõtmetele lihtsam hammustada, ei kaasne pudistamist. Korrekspakend, mis majutab igat keeksi eraldi pesas, kaitseb toodet palju paremini muljumise eest. Kui sa just ei otsusta poolel teel parte (või ennast) toita, peaks iga keeks jõudma sinu koju ühes tükis. Küpsetuspaberi eemaldamise tülika töö oleme samuti sinu eest ära teinud.

Gurmaanidele ja kodukokad, kelle jaoks paljas keeks liiga igav tundub, laiutab toote keskel praktiline õõnsus, mille saab täita näiteks hapuka moosi või kreemiga. Oleme saanud mitmeid fotosid, kuidas meie keekse kodus edasi väärindatakse. Kas siis külaliste võõrustamiseks või isegi kodukohviku menüüs. See on nii lihtne!

Keeks kreemi ja mustikatega

Keeks kreemi ja värskete mustikatega

Kui ka sina tahaksid teha meie keeksist fotosid täiendatuna just nii nagu sulle meeldib ja saada selle eest tasuks terve kastitäie keekse koju kätte, võta palun ühendust. Fotole on ka omad nõudmised aga millele neid ei oleks?:)

Keeks rosinaga või marmelaadiga säilib tunduvalt kauem, kui konkureerivad tooted. See on saavutatud tänu pakendisse lisatud kaitsvale atmosfäärile. Kuna minult on sel teemal juba varem küsitud, selgitaksin lühidalt ära, millega on tegemist. Tavaline õhk, mis meid ümbritseb ja mida hingame, koosneb hapnikust, süsihappegaasist ja lämmastikust. Kaitsev atmosfäär (koledama sõnaga “modifitseeritud” atmosfäär) saadakse lihtsalt süsihappegaasi ja lämmastiku abil, hapnikku eemaldades. Mingit keemiat seal lisaks ei kasutata. Hapniku puudumine teeb raskemaks toitu rikkuvate mikroorganismide elu ning aeglustab toidu aegumist näiteks rääsumise näol. Kui soovid selliselt pakendatud toidu säilimisele omalt poolt kaasa aidata, võid seda kaitsta näiteks otseste päikesekiirte eest.

Üks keeks kaalub keskmiselt 50g ja sisaldab ca 215 kalorit (kcal) energiat, mis on sobilik kogus vahepalana või maiustusena ka neile, kes kaloreid loevad.

Rosinakeeksid tooteinfo:

Koostisosad: suhkur, nisujahu; rosinad 16%, munamass, lõssipulber, jahuparandaja (emulgaator: E471, antioksüdant: askorbiinhape, E vitamiin), söögisooda, rapsiõli, sool, lõhna- ja maitseained; toiduvärv: beetakaroteen.

Toiteväärtus 100g kohta:
Energia: 1762,2 kJ / 420,6 kcal;
Rasv: 19,7 g
millest küllastunud rasvhapped: 2,1 g
Süsivesikud: 55,8 g
millest suhkrud: 35,4 g
Valgud: 5,0 g
Kiudained: 1,4 g
Sool: 0,3 g

Marmelaadikeeksid tooteinfo:

Koostisosad: suhkur, nisujahu, rapsiõli, munamass, marmelaad 14% (suhkur, glükoosisiirup, stabilisaator: pektiin, happesuse regulaator: sidrunhape, rapsiõli, toiduvärv: E140, E120, E160b, lõhna- ja maitseaine), vadakupulber, jahuparandaja (emulgaator: E471, antioksüdant: askorbiinhape, E vitamiin), söögisooda, toiduvärv: beetakaroteen.

Toiteväärtus 100g kohta:
Energia: 1799,2 kJ / 429,4 kcal;
Rasv: 20,4 g
millest küllastunud rasvhapped: 2,2 g
Süsivesikud: 56,8 g
millest suhkrud: 39,1 g
Valgud: 4,6 g
Kiudained: 1,1 g
Sool: 0,3 g

Säilivusaeg: 120 päeva. Meie keeks on pakendatud kaitsvasse atmosfääri ning säilib avamata pakendis kauem, kui teised sama kategooria tooted. Küll aga soovitame keeksid ära süüa 3-4 päeva jooksul pärast pakendi avamist. Rutem tohib ka:)

Saadaval (suuremates poodides):

COOP  grossi toidukaubad

The post Keeks marmelaadi ja rosinaga appeared first on Maris Gilden.

]]>
Näkileivad seemnete ja meresoolaga 90g https://marisgilden.ee/nakileivad-seemnete-ja-meresoolaga-90g/ Mon, 05 Aug 2019 06:26:33 +0000 http://marisgilden.ee/?p=669 Näkileivad seemnete ja meresoolaga 90g Koostisosad: rukkijahu, juuretis (täisterarukkijahu, rukkijahu, piimhappebakterid (lactobacillus sp)), päevalilleseemned, suhkur, nisujahu, rapsiõli, linaseemned, odralinnas, rukkilinnas, […]

The post Näkileivad seemnete ja meresoolaga 90g appeared first on Maris Gilden.

]]>
Näkileivad seemnete ja meresoolaga 90g

Koostisosad: rukkijahu, juuretis (täisterarukkijahu, rukkijahu, piimhappebakterid (lactobacillus sp)), päevalilleseemned, suhkur, nisujahu, rapsiõli, linaseemned, odralinnas, rukkilinnas, meresool (2%), pärm, rosmariiniekstrakt.

Näkileivad on suurepärane materjal maitsvate suupistete valmistamiseks või niisama paljalt söömiseks. Meie näkileivad on maitsestatud meresoolaga ning külmpressitud rapsiõliga. See toob tumeda leiva põhimaitsed suurepäraselt esile.

The post Näkileivad seemnete ja meresoolaga 90g appeared first on Maris Gilden.

]]>
Näkileivad seemnetega 135g https://marisgilden.ee/nakileivad-seemnetega-135g/ Fri, 04 Sep 2020 06:58:30 +0000 http://marisgilden.ee/?p=658 Näkileivad seemnetega on geniaalne tervislik vahepala Võrreldes teiste toiduainetega, mida näksimiseks kasutame (müslibatoonid, valgubatoonid, krõpsud, jne.), tekitavad näkileivad täiskõhutunde palju […]

The post Näkileivad seemnetega 135g appeared first on Maris Gilden.

]]>
Näkileivad seemnetega on geniaalne tervislik vahepala

Võrreldes teiste toiduainetega, mida näksimiseks kasutame (müslibatoonid, valgubatoonid, krõpsud, jne.), tekitavad näkileivad täiskõhutunde palju pikemaks ajaks. Nagu nimetus viitab, otsime me vahepala näol “ajapikendust” või pooltoidukorda, mis aitaks meil ilma piinava näljatundeta järgmise põhitoidukorrani vastu pidada.

Tegemist on kompaktse tootega, mida on reisile või matkale lihtne kaasa võtta. Ühest pakist jätkub kolmeks kuni kuueks tervislikuks vahepalaks. Hoolikalt valitud seemnesegu ning kristalne meresool annavad tootele atraktiivse maitse isegi leivakatet lisamata.

Lühidalt öeldes, on “tühja kõhu tunde” tekkimist võimalik edasi lükata kahel moel: süües kõrge kiudainesisaldusega ja / või aeglaselt imenduvate süsivesikute rikast toitu. Näkileivad seemnetega retsept on täiustatud selliseks, et see saaks kõrgeima skoori mõlemas valdkonnas!  Näiteks sisaldab maitsestamata variant tootest tervelt 13,3 g kiudu ja 42 g aeglaselt imenduvaid süsivesikuid!

Loe lähemalt, mida kirjutas meie näkileibade kohta toitumisterapeut Katriina Pärnpuu.

Vürtsika toidu sõpradele sobib näkileib tomati-chilliga.

Tänu lapikule kujule saab näkileiba kiiresti ja vähese vaevaga väärindada näiteks ootamatute külaliste saabumisel. Chillit täiendavad ideaalselt mahedama maitsega juustu- või avokaadokreem.

Näkileivad leivakattega

Näkileivad kerge leivakattega

Ka tavalise võileiva valmistamiseks sobivad näkileivad suurepäraselt. Täisterarukkijahu ja kaerahelbed, koos esinevate seemnetega tekitavad täiskõhutunde sama arvu kalorite tarbimisel palju pikemaks ajaks, mis võimaldab soovi korral lõunasööki hilisemale ajale edasi lükata, või süüa lõunasöögi asemel hoopis tervislik õhtuoode. Koos mõõduka liikumisega aitab selline põhisöögikordade osaline asendamine kehakaalu lihtsamini langetada. Samuti aitab see kaasa pärastlõunasele energiataseme kukkumisele, mis tuleneb ühelt poolt tööväsimusest, kuid peamiselt “korralikust” lõunasöögist.

Näkileivad seemnetega tooteinfo:

Koostisosad: täisterarukkijahu; päevalilleseemned; linaseemned; seesamiseemned; kaerajahu; kõrvitsaseemned; kaerahelbed; suhkur; sool; rapsiõli; rosmariiniekstrakt.

Toiteväärtus 100g kohta:
Energia: 2199 kJ / 527 kcal;
Rasv: 31,2 g
millest küllastunud rasvhapped: 4,2 g
Süsivesikud: 44,7 g
millest suhkrud: 2,5 g
Valk: 16,8 g
Kiud: 13,3 g
Sool: 1,2 g

Säilivusaeg: 180 päeva. Näkileivad on naturaalselt madala niiskusesisalduse ja veeaktiivsusega, seega ei vaja toote “parim enne” kunstlikku pikendamist. Vastupidiselt tavalisele leivale, ei lähe toode ka hallitama.

 

Saadaval (suuremates poodides):

Näkileivad Prisma Peremarketis Rimi Eesti Food AS   Selver AS   Coop Eesti Keskühistumaxima

The post Näkileivad seemnetega 135g appeared first on Maris Gilden.

]]>
What The Fruit, maasika 70g BIO https://marisgilden.ee/what-the-fruit-maasika-70g/ Tue, 08 Nov 2016 06:51:13 +0000 http://marisgilden.trackinghouse.com/?p=344 Koostisosad: kuivatatud maasikad* 50 % (maasikad*, suhkur*), valge šokolaad* 50 % (suhkur*, kakaovõi*, piimapulber*, emulgaator: sojaletsitiin, vaniljeekstrakt*, jahvatatud vaniljekaun*),  maasikajahu. […]

The post What The Fruit, maasika 70g BIO appeared first on Maris Gilden.

]]>
Koostisosad: kuivatatud maasikad* 50 % (maasikad*, suhkur*), valge šokolaad* 50 % (suhkur*, kakaovõi*, piimapulber*, emulgaator: sojaletsitiin, vaniljeekstrakt*, jahvatatud vaniljekaun*),  maasikajahu.

* Pärit mahepõllumajandusest

Säilivusaeg: 360 päeva

The post What The Fruit, maasika 70g BIO appeared first on Maris Gilden.

]]>
Kodused piparkoogid 400g https://marisgilden.ee/kodused-piparkoogid-400g/ Thu, 10 Nov 2016 08:47:34 +0000 http://marisgilden.trackinghouse.com/?p=450 Koostisosad: nisujahu, suhkur,  margariin  (taimsed õlid ja rasvad: palmi ja rapsi; vesi, emulgaatorid: rasvhapete mono-ja diglütseriidid, sool, toiduvärv: annato), linnaseekstrakt,  […]

The post Kodused piparkoogid 400g appeared first on Maris Gilden.

]]>
Koostisosad: nisujahu, suhkur,  margariin  (taimsed õlid ja rasvad: palmi ja rapsi; vesi, emulgaatorid: rasvhapete mono-ja diglütseriidid, sool, toiduvärv: annato), linnaseekstrakt,  vürtsid: kaneel, nelk, must pipar, muskaat, ingver;  sool.

Säilivusaeg: 180 päeva

The post Kodused piparkoogid 400g appeared first on Maris Gilden.

]]>
šerbett 200g https://marisgilden.ee/serbett-180g/ Thu, 10 Nov 2016 08:46:04 +0000 http://marisgilden.trackinghouse.com/?p=447 Koostisosad: suhkur, maapähklid (25 %), kondenspiim, glükoosisiirup, margariin (taimsed õlid ja rasvad, vesi, emulgaatorid: rasvhapete mono-ja diglütseriidid, sojaletsitiin, toiduvärv: beetakraoteen), […]

The post šerbett 200g appeared first on Maris Gilden.

]]>
Koostisosad: suhkur, maapähklid (25 %), kondenspiim, glükoosisiirup, margariin (taimsed õlid ja rasvad, vesi, emulgaatorid: rasvhapete mono-ja diglütseriidid, sojaletsitiin, toiduvärv: beetakraoteen), säilitusaine: kaaliumsorbaat, vanilliin.

Säilivusaeg: 90 päeva

The post šerbett 200g appeared first on Maris Gilden.

]]>